Stroboseelik läheb ilmselt nüüd väikesele puhkusele, mis kestab kuni jaanuari teise pooleni. Seejärel jätkame uuel aastal uue hooga. Kindlasti kohtume veel vana aasta ära saatmise peiedel. Puhkusele minek igatahes valgusest pimestatanuna. Head vana aasta lõppu ja uue algust kõigile!

Aasta hakkab vaikselt läbi saama ning aeg on vaadata tagasi tehtule ja rõõmu tunda. On olnud väga emotsiooniderohke aasta, mida on täitnud paljud ühised ettevõtmised. Minu aastat on meeldejäävaks teinud lugematu arv lahedaid kontserte, Krahli neljapäevad Featuringiga, põnevuse ja draamaga rikastatud võidusõidu hooaeg. Mitmed ühised reisid. Koguni kaks väga lahedat rannapidu. Lugematu arv muid ettevõtmisi kindlasti veel, mis esimese hooga meelde ei tule. Mälukillud paljudest neist ettevõtmistest fotode näol on ka toredad ning kui ma ühel hetkel ennast kokku võtan, siis peaks kuhugi laduma väikese seeria eelmise aasta parimatest jäädvustustest.

Kuid mis on see, mis teile sellest aastast kõige rohkem meelde on jäänud? Julgustan teid veidi tagasi vaatama ja seda ka meiega jagama. Kui te neid meiga jagada ei taha, siis olgu see lihtsalt meeldetuletuseks, et tasub aegajalt hoog maha võtta, vaadata tagasi tehtule ja rõõmustada.

Mõni aeg tagasi sai siin arutletud analoog ja digitaaltehnika erinevuste ja sarnasuste üle. Järgnev video demonstreerib vägagi elavalt seda, et ei ole vahet kas analoog või digitaal, kui sul on tõsiselt midagi öelda. Tõeline looming sünnib alati hoolimata vahenditest. Järgnevas videos demonstreerib saksamaalt pärit dj rafik, kes on muuhulgas ka dmc dj maailmameister , väga ilmekalt, et digitaaltehnika võimaldab teha kõike seda, mida analoog ning tõenäoliselt rohkemgi. See mees ei ole ilmselt eksinud digimaailma võimaluste segapuntrasse, vaid teab üsna täpselt, mida ta teeb. Muidugi ei saa mainimata jätta, et Native Instruments on selle video näol ka päris võimsa promotööga hakkama saanud.

Käis siis selline rockihiid üle lahe põhjanaabrite juures. Sain võimaluse mõned pildid teha seal. Kuigi kord oli karm nagu suurte staaride puhul ikka, tuli mõni kaader välja ka. Aeti aedikusse, paar klõpsu ja siis jälle aedikust välja ja fotokola käest ära. Nagu see asi ikka käib.

Kontsert ise oli väga emotsionaalne. Lihtsalt uskumatu on vaadata kuidas üle kuuekümnesed taadid kütavad rajumalt, kui paljud oluliselt noorematest meestest koosnevad bändid. Täiesti toores jõud oli selles esinemises sees, mida ei saa kuidagi edasi anda ega seletada. Plaadid või videod selle bändi metsikust ikka täiel määral edasi ei anna. Kogu selle kontserdi aja oli õhus, lisaks maailmarekordilisele helivõimsusele, see miski, mida ma ei ole siiani ühegi teise bändi juures näinud, kuulnud ega tundnud. Igatahes etteaste oli aus. Mõned pildid postituse lõpus. Loodetavasti saate õigepea näha ka ülejäänusid.

Edit: ülejäänud pildid siin.

See lugu tuli ise minu juurde. Kuidagi hakkas kummitama reede õhtul. Ei saa enam seda peast ära. Panen nüüd selle teie peadesse ka siis. Vaadake, kas teil õnnestub sellega võidelda.

Ei ole sellest siin juttu teinud, aga terve pool suve jõlkusin raja ääres ja vähemal või suuremal määral aitasin kaasa sellise sarja toimumisele. Sarja kohta rohkem infot leiab leheküljelt http://www.bmw325cup.com/ . Tore, et sellest väike video on kokku saanud. Selle eest tänud Jesperile.

Tegime siin Antsuga ühe väikese vabakäelise selg selja vastu sessiooni. Tegemist on sellise seguga minimalist karmima tehnoni välja. 70 minutit suht koht puhast tehno andmist, väga suuri üllatusi ei esine. Loodetavasti puhub see elu sisse ka teie nädalalõpule.

Mixi saab alla laadida siit. (parem klõps ja save as…) Lugude nimekirja ei ole

Viimasel ajal on palju juttu olnud analoog ja digitaaltehnika võrdlemisest ja seda väga mitmes kontekstis. Loomulikult kerkib kõigis kontekstides alati inimlik küsimus, et kumb on siis parem?

Teemad, mis mind peamiselt köidavad on ühest küljest fotograafia ja teisest küljest dj maailm. Huvitaval kombel joonistuvad minu jaoks mõlemas valdkonnas välja sarnased jooned. Nii olen ma ühest küljest õnnelik digiajastu pealetungi üle. See võimaldab paljudel inimestel küllaltki kiire õppimiskõveraga alustada tegevusega mõlemas valdkonnas. Kahjuks kipub see sama digiajastu aga tapma ka hingestatust. Üha rohkem näeme/kuuleme pilte ja lugusid, mis on tehniliselt küll väga head, kuid millel ei ole vaatajale/kuulajale midagi öelda.

Mäletan aega, kui muusika tuli endale tingimata hankida vinüülplaadil. Igaüks minu tutvusringkonnas püüdis leida lood, mis just teda kõige rohkem kõnetasid ning nende lugude vinüülidel leidmine ei olnud alati lihtne. See keerukus aga tekitas alati teatud seotuse nende lugudega. Need plaadid kõnetasid omanikku ja neil oli eriline tähendus. Dj tundis igat plaati oma plaadikotis ning üldjoontes koosnesid need plaadikotid ka küllaltki erinevatest plaatidest. Digiajastul saab aga igaüks osta naabrimehega identse kõvaketta täie digtiaalmuusikat ja nendega tantsusaali marssida.

Digiajastul on pidudel mängitav muusika järjest kiiremas muutumises, individuaalsed lood omavad järjest vähem tähendust. Mida ma kardan on, et see suund liigub kaugemale ka üldisest hingestatusest ja kvaliteedist. Kvantiteet kipub tapma kvaliteeti. Ärge saage minust valesti aru, ma emban kahe käega võimalust osta internetist muusikat, kuid odavad ja kergesti hangitavad lood on ka just seda- odavad ja ka suhtumine on kui odavasse asjasse ikka. Kas küsimus on ikka ainult rahas mida peame nende lugude saamiseks maksma… mitte tingimata. Olulist rolli mängib siin kindlasti ka nende lugude omandamise lihtsus. Kui lood on vaid ühe kliki ja ühe dollari kaugusel, siis on nende omandamise väärtus lihtsalt väga väike.

Samad tendentsid kerkivad laias laastus esile ka fotograafias. Internet on uppumas halbadesse piltidesse. Samas on neid halbu pilte võimalik väga odavalt pildipankadest saada. Kuid see on vaid asja üks külg. See, et pildi tegemine ei maksa midagi, võimaldab inimestel toota lademetes rämpsu. Mäletan ka seda aega kui pildistada sai vaid filmile. Siis pidi ikka väga hoolikalt kaaluma, kas ja millal vajutada päästikule. Iga pilt oli kallis ja keerukas, seega omas ka oluliselt suuremat väärtust.

Veelkord, mul ei ole midagi digiajastu mugavuste vastu. Loomulikult ostan ka mina muusikat internetist digikujul ja pildistan suurema osa pilte digikaameraga. Aga ma püüan leida ennast kõnetavad lood ka vinüülidel ning pildistan aegajalt filimikaameraga, et mitte unustada seda tunnet. Seda meditatsiooni laadset tunnet, mis peaks eelnema igale pildile… igale dj setile, kus sa astud sammu tagasi ja mõtled sellele, mida sa tahad teha ja alles siis vajutad päästikule.

Kahjuks ei ole ka mina sellest kõigest pääsenud ja liigagi tihti avastan ennast muusikalademete otsas, mida mul ei ole aega isegi läbi kuulata või pildi hunniku otsast peale kontserti, millest rohkem kui pooled pean kohe ära kustutama. Ehk kirjutangi seda rohkem endale kui teile. Olen ühtaegu õnnelik ja õnnetu selle üle, et internet ja digitehnika areng on andnud meile nii laiad võimalused.

Nagu keegi tark mees kunagi on öelnud. Odavad asjad toodavad odavaid inimesi ja odavatest inimestest moodustub odav ühiskond. Püüame siis rohkem mõelda kvaliteedile ja mitte liialt rõõmustada väga odavate asjade laia leviku üle. Püüame kasvõi vahetevahel pöörduda tagasi oma juurte juurde ning mõtiskleda ja pidurit tõmmata.

Kuid mida ma siis selle pika jutuga tahtsin öelda. Pange arvuti kinni ja mingi tuhnige kusagil plaadipoes, minge kinno, käige mõnel kontsertil, minge sõpradega pubisse või minge kunstinäitusele. Ärge passige internetis mõttega, et see ongi uus asendus päriselule. Minge välja igal võimalusel,  imesid juhtub seal oluliselt rohkem kui arvutiekraanil.

Ilusat eesootavat nädalavahetust!

P.S. Pildil Di Grisogono Meccanica DG kell, mis näeb välja digitaalne, kuid on täielikult analoog

Kurb aga tõsi, tõsi aga kurb. Soterios Riiga ei lähe, kuna bändi trummar on tõbine. Loodame kiiret paranemist. See jätab avatuks mõned muud variandid. Loodetavasti kohtume siis hoopis Tallinnas. Baltikumi parima peo ärajäämine on muidugi kurb.

Leidsin ühe päris huvitava video. Tegemist on kodukootud sequenceriga, kuid selle progemise viis on väga omapärane ja päris lo-fi. Noh sellised asjad kinnitavad teooriat, et kui on tung muusikat teha, siis ei ole vahendid olulised. Sellel samal tüübil on päris sisukas youtube kanal. Soovitan seal teisigi videosid vaadata, kui aega on. Leidsin endalegi vähem või rohkem tuttavaid mänguasju sealt, millega see tüüp päris osavalt ringi käib.