See lugu kerib peaaegu lõpmatusse!
FrancoisK – Road Of Life (QuietVillageRemix)

Avastasin ühe laheda käsitluse trummi ja bassi ajaloo kohta. Kindlasti ei ole tegemist mingi absoluutse tõega või täpse kirjeldusega selle kohta, mis juhtus ja seda nendib ka autor. Autor on Kanadast, seega peab aru saama, et tema nägemus asjast võib olla veidi viltune . Küll aga on tegemist ühe versiooniga sellest, kuidas see muusika on läbi 20 viimase aasta arenenud. Ise leidsin sealt palju äratundmisrõõmu, küll aga ka märkasin, et paljut ei olnud autor kas aja- või teadmistepuudusel käsitlenud. Igatahes on tegemist päris vahva kiirkursusega jungle ja drum and bass muusika ajaloost, mida julgen täitsa soovitada. Artikli leiab siit.

Üks päris äge leht oli vanasti ka Back to The Old Skool, kuid praegu sinna pilku visates tundus seal domineerivat pigem mingi kaubamaja teema, kui informatiivsed artiklid. Võibolla õnnestub seal ringi tuulates ka need vanad artillid üles leida. Seal oli igatahes vanasti päris asjalik ja veidi detailiderohkem käsitlus sellest kust see muusika tuleb ja kuhu liigub. Igatahes inimestel kellel kohe suurest kaubapakkumisest närv mustaks ei lähe soovitan ka seal natuke ringi tuhnida.

Miks ma üldse sellest kõigest räägin… Tahtsin tegelikult mingit taustainfot sellise loo kohta nagu Lennie De Ice – We Are I.E. ning selle käigus leidsin ka ülaltoodud artikli. Lennie De Ice enda ja tema loo kohta saab veidi rohkem teada siit.

Nagu nädala algul lubatud, siis natuke audiovisuaalset materjali ansambel Soteriose tegemistest teilegi vaatamiseks/kuulamiseks. Esmalt olin võlgu juba 7ndal novembril Tartus klubis Plink Plonk toimunud kontserdi pildid. Need leiab siit.

Ning mõned pildid ka väga lahedast nädalavahetusest 21. novembril Narvas klubis Ro-Ro leiab siit.

Üks väike videolõik sai ka Narvas tehtud. Heli ja pildikvaliteet jätab küll kõvasti soovida, millest suure osa võib youtube vahva kompresseerimise kaela ajada (peab ilmselt natuke uurida kuidas teha asju mis ka seal paremini kõlaks), aga mingi ettekujutuse toimunust ehk siiski saab…

Üks vahva lugu töönädala kergendamiseks ka siia. Lugu ise on kindlasti tuttav, kuid mina enne ei teadnudki, et sellel nii lahe video on.

Nädalavahetus möödus Narvas. Päris vahvas väikeses klubis nimega Ro-Ro, mis asub Narvas kohe jõe kaldal. Tegemist on endise Narva sadama hoonega, millel väga värvikas ajalugu. Kogu õhustik ja kontsert ise oli väga lahe. Narva võttis pealinna rahvast väga soojalt vastu ja selle eest suurimad tänud kõigile korraldajatele. Ansambel Soterios küttis sadamahoone korralikult kuumaks ja meeldivalt tantsuhimuline publik oskas seda vääriliselt hinnata ja premeerida. Meie idapealinnast tulid koju kaasa igatahes ainult positiivsed emotsioonid.

Püüan lähipäevil siia üritusest veidike pildi ja äkki ka videomaterjali panna. Ürituse teema rada7’s.

Mulle meeldivad, võite ka kuulata!

John Starlight – Road Rage
John Starlight – Road Rage (Popof remix)

Tänud kõigile, kes reedel kohale tulid ja kaasa aitasid, oli päris vahva pidu!

Nädalavahetusel tegin ühe olulise tähelepaneku, mida tahtsin ka teiega jagada.

Tuleb välja, et Tallinna baaride teenindajad on väga vähe haritud sellise suurepärase joogi osas nagu on seda õlu tomatimahlaga. Ma ei tahaks seda jooki küll enda ajutegevuse viljaks lugeda, aga olen seda juba nii kaua joonud, et enam ei mäleta kust see idee tuli Sellel joogil on mitu erinevat nime:  punane õlu, hip-hopi kokteil jne. Jook ise on imelihtne: segada kokku õlu ja tomatimahl (soovitavalt vahekorras 1:1 aga sobivad ka teistsugused vahekorrad, olenevalt peo kiirusest ja isiklikust maitsest.) kangemad mehed lisavad sekka ka sortsu viina ja/või bloody mary komponente. Mina isiklikult eelistan puhast õlu ja tomatimahla kombot suhtes 1:1.

Need teist, kes nüüd mõtlevad, et see küll ei saa hea olla, siis proovige see ükskord ära ja usun, et teile hakkab meeldima. Äkki siis ühel päeval see ei olegi enam ilmaime, kui keegi teist baaris midagi sellist tellib

Lõpuks on see hetk saabunud, kui meie usin seltskond toob teieni esimese ürituse stroboseeliku egiidi all. Teie kõigi kaasabil soovime sellest teha meeldiva traditsiooni. Kuna usun, et inimestesse, nende ideedesse, uskumustesse ja unistustesse tuleb suhtuda tõsiselt aga iseendasse kerge huumoriga, siis otsustasimegi teha ürituse tõsisele muusikasõbrale väikeses enesehuumori võtmes.
Kitsaks läheb reedel 13ndal Valli 1 asuvas endises peldikus ning nüüdses baaris Moonshine. Sissepääs on tasuta! Tule kohale ja võta sõbrad kaasa. Õlu on öö läbi vaid 30 kr. Muusika valik on lai ning midagi endale meelepärast leiab loodetavasti iga muusikasõber.

Flaier trüki ka kindlasti välja ja võta kaasa, selle alusel saab plaadikeerutajatele õlut osta  Kui sul kodus printerit ei ole, noh… siis saab seda ka ilma flaierita teha.

Ja et ootamine liiga pikana ei tunduks, siis oleme sulle teinud koguni kaks soojendusmiksi.

mix 1 ja mix 2

Ableton Live tähistas just kümnendat juubelit. Selle puhul pakutakse tavakasutajatele võimalust alla laadida 10 tasuta proffide poolt kokku pandud lugu, laivsetti või projekti Mum, Adam Freeland, Apparat, Acid Pauli, ja teised (teise ešeloni tähed). Soovitan.

Siin on silmaringi laiendamiseks mõned üle keskmise muusikablogid. Blogindus on rets ikka viimasel ajal. Ses mõttes, et kui hakata uurima kuhu kõik need blogid viitavad, siis tekib ruttu tahtmine läpakas rõdult alla visata.

Voodoo funk
Siin annab üks ameeriklane uskumatu ülevaate Lääne-Aafrika muusikast. Kõik plaadid on ta ise koha pealt soetanud. Kui kaevata natuke vanemaid poste, siis need on tehtud otse Mustalt Mandrilt, kus kutt mingi kolm aastat järjest plaate kaevas. Päris hull melomaan ikka! Benin, Togo, Sierra Leone, Ghana, Guinea, mida vaid. Eriti head on tema afro-disco miksid, näiteks siin ja siin. Pluss veel plaadi ümbrised siin ja siin. Nagu ta kirjutab, siis kavatseb uue aasta algul jälle Aafrikasse lennata. On mida oodata.

My Jazz World
Üks ütlemata rets jazzi kogu. Pohhui need mustmiljon rariteetset ja vähem rariteetset ameerika albumit. Suva need europpa haruldused. Kuti Jaapani jazzi kogu on pehmet öeldes muljetavaldav. Enamus neist oli Usas ju importkaup. Nende hind oli ka omal ajal vähemalt 2 kuni 3 korda kõrgem kui kohalikel plaatidel. Ma ei taha teada, mis see kogu väärt on. Jaapani jazz  või nippon-jazz on muidugi omaette müstika. Nagu italo-disco või belglaste new-beat. Ainult, et selles orienteerumine on mingi sada korda keerulisem.

Mutant Sounds
See blog on portaaliks avangard, lo-fi, leftfield, ja muu veidra musa maailma. Need paar albumikaant kirjeldavad seda paremini, kui tuhat sõna. Kassetid, vinüülid, CD-d. Kaevamist jagub aastateks. Pooli asju vist ei julgeks üle kümne sekundi järjest kuulata.

Sci-Fi Pogo
Tuhat ja üks editit tuntud ja tundmatutelt tegijatelt. Ma ei kujuta ette kuidas need kõik kokku kogutud on. Osad on kindlasti juba kuskil avaldatud (Black Cock, Idjut Boys, Julien Love, Leo Zero, jne.), aga vähemalt sama palju on “originaal” materjali. Põhimõtteliselt blogi neile, kes tahavd mängida lugusid mida kellelgil teisel pole.

Russian psychedelic delights and other
Kui su teadmised venerockist piirduvad Kino, Mashina Vremeni ja Sankt-Peterburgiga on kõik hästi. Kui sa ei tea neid bände, pole ka midagi lahti. See blogi siin avab tee Nõukogude ja üldse Ida-Euroopa psühhedeelse rocki valdkonda. Tuttavatest asjadest leiab siit paar Zodiaci albumit ja ülla-ülla Biitpiraatide kogumiku. Äkki peaks Jannole ütlema, et käseks selle sealt maha võtta

Melodija
Üks eestikeelne leht ka vahelduseks. Martin Jõela annab ülevaate oma ägedamatest leidudest. Lisaks Melodija omadele on veel teisigi sotsmaade plaate. Statistiliselt oleks huvitav teada, palju peab igast jama ostma, et selliseid lugusid leida. Veelgi huvitavam – kus need kõik kaltsukad, sekkarid ja muud vanakraami poed asuvad. Ma kardan, et relvaga ähvardamiset ka ei piisaks, et autorilt seda infot kätte saada.